Kõik admin'i postitused

Uue keele omandamine võib muuta meie mõtteviisi?

Kas oled kunagi mõelnud, et keel, mida kõneled, mõjutab seda, kuidas mõtled ja maailma koged?
Näiteks, kuidas mõtlevad need, kelle emakeeles puuduvad sellised väljendid nagu “vasak” ja “parem”? Kas ja kuidas mõjutab mõtlemist see, kui nimisõnad on mees- või naissoost? Või hoopis see, kui sinu emakeeles ei ole võimalik öelda, et “ma lõhkusin vaasi”, vaid et “vaas lõhkus end ise”?
Kognitiivteadlane Lera Boroditsky on uurinud erinevaid maailma keeli ning toob oma TEDWomen kõnes läbi mõnusa huumoriprisma hulgaliselt häid näiteid selle kohta, kuidas keele eripärad mõjutavad seda kõnelevate inimeste kognitiivset käitumist ja mõtlemist.
See on üks äärmiselt mõtlemapanev aspekt ka uue keele omandamise juures – me mitte lihtsalt ei õpi grammatikareegleid, vaid ka uues keeleruumis maailma teistmoodi tajuma. Ja juba ainuüksi sellega avardame oma maailmapilti ning oskust vaadata asju teise nurga alt.
Vaata Lera ettekannet siit:

Võõrkeele õpe on ajutreening, mis hoiab sind noorena

Mis juhtub sinu ajuga, kui sa õpid selgeks uue keele?

Võõrkeele õppimine teeb meid targemaks. Aga see pole ainus hüve, mida keeleõpe pakub. Miks see on nii, et keele õppimine meie ajule nii hästi mõjub?

2013. aastal avaldasid Edinburgh’i Ülikooli teadlased seni suurima sellealase uuringu tulemused, mis otsis seoseid võõrkeelte õppimise ja dementsuse ning teiste kognitiivsete haigustega hakkamasaamise vahel.

Uuringu tulemusena selgus, et mitut keelt valdavatel inimestel ilmnesid dementsuse tundemärgid keskmiselt neli ja pool aastat hiljem võrreldes nendega, kes ühtegi võõrkeelt õppinud ei ole.

Keele õppimine on väga keerukas protsess, mis ei hõlma üksnes kahte ajupoolkera, vaid ka nende omavahelist kommunikatsiooni.

Nii nagu me treenime oma muskleid, nii treenib millegi uue õppimine ka meie aju. Seda pidevalt töös hoides, muutub aju struktuur ning paranevad mitmed funktsioonid. Eriti kehtib see just võõrkeele õppimise kohta.

Teadlased kasutavad selle protsessi kirjeldamiseks väljendit “neuroplastilisus“, kus plastilisus tähendab aine võimet muuta kuju. Ka aju on võimeline muutma oma füüsilist kuju ja läbi selle ravima kahjustada saanud piirkondi, kasvatama uusi neuroneid ning ehitama neuronite võrgustikke, tänu millele me suudame mäletada, tunda ja unistada.

Kahte või enamat keelt valdavad inimesed suudavad üldjuhul edukamalt analüüsida neid ümbritsevat keskkonda, teha mitut asja samaaegselt ning lahendada probleeme. Lisaks sellele on neil suurem töömälu, isegi siis, kui see ei ole seotud keele kasutamisega.

Suurim eelis on võõrkeeli valdavatel inimestel aga ikkagi tõsiasi, et nende aju suudab tänu võõrkeele õppimise protsessi käigus toimunud muutustele ajus paremini hakkama saada selliste degeneratiivsete haigustega nagu dementsus või Alzheimeri tõbi.

Ja kõigele sellele lisaks avab võõrkeelte õppimine uusi uksi nii tööalaselt kui ka kultuuriruumides üldisemalt 🙂

Allikas: https://unbabel.com/blog/brain-language-learning/

 

 

 

Mis on polüglottide keeleõppe saladus?

Kas tahad teada, mis on polüglottide keeleõppe saladus?

(2 minuti lugemine)

 

Keeleõppe mentor Lýdia Machová, kes ise õpib uue keele selgeks iga kahe aasta tagant avaldab oma TED kõnes saladuse, kuidas see mõnedel inimestel nii kiiresti käib.

 

Ta rõhutab, et polüglotid ei ole imeinimesed, kes on uue keele omandamisel kuidagi eriliselt andekad. Vastupidi, ta toob oma ettekandes näiteid inimestest, kes ei suutnud 10 aastaga tavakoolis ka ühte keelt selgeks saada, rääkimata mitmest, ent kellest tänaseks on samuti saanud polüglotid.
Kogu asja tuum on selles, et keeleõppe protsess tuleb teha enda jaoks nauditavaks! Keeleõpe peab olema fun!
Nii näiteks asus naine ise lugema oma lemmikut Harry Potteri raamatut hispaania keeles, et keelt selgeks saada. Kui alguses vajas ta väga palju sõnaraamatu abi, siis lõpupoole sisuliselt enam mitte.
Selleks, et saksa keelest sotti saada, asus ta vaatama oma lemmikseriaali “Sõbrad” koos saksakeelse pealetõlkega. Esimene kord, kui ta sai saksakeelsest naljast aru, oli tema jaoks eriti magus võit, mis omakorda innustas seda meetodit jätkama.
Täna on ta sarnaseid meetodeid kasutades omandanud juba 8 erinevat keelt!
Lisaks raamatute lugemisele ja seriaalide vaatamisele toob ta välja veel terve rea ideid, kuidas keeleõpe enda jaoks huvitavaks teha:
  • kui sa ei viitsi kirjutada uusi sõnu üles vihikusse, kasuta selleks mõnda head telefonirakendust
  • kui sind ei paelu igavad õpikutekstid, leia sellised materjalid, mis sind ka sisu poolest kõnetavad
  • kuula uues keeles podcaste või audioraamatuid, et arendada oma kuulamisoskust
  • kasuta iga võimalust, et harjutada oma rääkimisoskust nendega, kes räägivad sinu poolt õpitavat keelt emakeelena

“Polüglotid ei ole teistest andekamad”, väidab Lýdia. Nad lihtsalt oskavad teha keeleõppe enda jaoks nii põnevaks, et uue keele selgeks saamine juhtub justkui iseenesest. Tõsi, see kõik võtab aega – päris paari kuuga uut keelt täielikult ei omanda, küll aga on võimalik selle ajaga märkimisväärselt paremaks saada küll. Oluline on lihtsalt varuda veidi kannatust ning võtta asja mõnuga.

Ehkki tema sõnul on võimalik keelt selgeks saada ka täiesti iseseisvalt õppides, on see hea keeleõpetajaga veelgi tõhusam. Individuaalõppe korral saab keeleõppematerjalidena kasutada neid tekste ning video- ja audiomaterjale, mis sind ka isiklikult või tööalaselt paeluvad. Lisaks sellele oskab keelekoolitaja anda sulle head nõu, kuidas keeleõpet oma igapäevasesse era- ja tööellu kõige tõhusamalt integreerida ning muidugi julgustada sind uut keelt juba esimesest keeletunnist peale kasutama.

Tutvu Keelestuudio keeleõppe võimalustega siin ja võta meiega ühendust info@keelestuudio.ee