oktoober 8, 2020

Võõrkeele õpe on ajutreening, mis hoiab sind noorena

Mis juhtub sinu ajuga, kui sa õpid selgeks uue keele?

Võõrkeele õppimine teeb meid targemaks. Aga see pole ainus hüve, mida keeleõpe pakub. Miks see on nii, et keele õppimine meie ajule nii hästi mõjub?

2013. aastal avaldasid Edinburgh’i Ülikooli teadlased seni suurima sellealase uuringu tulemused, mis otsis seoseid võõrkeelte õppimise ja dementsuse ning teiste kognitiivsete haigustega hakkamasaamise vahel.

Uuringu tulemusena selgus, et mitut keelt valdavatel inimestel ilmnesid dementsuse tundemärgid keskmiselt neli ja pool aastat hiljem võrreldes nendega, kes ühtegi võõrkeelt õppinud ei ole.

Keele õppimine on väga keerukas protsess, mis ei hõlma üksnes kahte ajupoolkera, vaid ka nende omavahelist kommunikatsiooni.

Nii nagu me treenime oma muskleid, nii treenib millegi uue õppimine ka meie aju. Seda pidevalt töös hoides, muutub aju struktuur ning paranevad mitmed funktsioonid. Eriti kehtib see just võõrkeele õppimise kohta.

Teadlased kasutavad selle protsessi kirjeldamiseks väljendit “neuroplastilisus“, kus plastilisus tähendab aine võimet muuta kuju. Ka aju on võimeline muutma oma füüsilist kuju ja läbi selle ravima kahjustada saanud piirkondi, kasvatama uusi neuroneid ning ehitama neuronite võrgustikke, tänu millele me suudame mäletada, tunda ja unistada.

Kahte või enamat keelt valdavad inimesed suudavad üldjuhul edukamalt analüüsida neid ümbritsevat keskkonda, teha mitut asja samaaegselt ning lahendada probleeme. Lisaks sellele on neil suurem töömälu, isegi siis, kui see ei ole seotud keele kasutamisega.

Suurim eelis on võõrkeeli valdavatel inimestel aga ikkagi tõsiasi, et nende aju suudab tänu võõrkeele õppimise protsessi käigus toimunud muutustele ajus paremini hakkama saada selliste degeneratiivsete haigustega nagu dementsus või Alzheimeri tõbi.

Ja kõigele sellele lisaks avab võõrkeelte õppimine uusi uksi nii tööalaselt kui ka kultuuriruumides üldisemalt 🙂

Allikas: https://unbabel.com/blog/brain-language-learning/