oktoober 10, 2014
Täiskasvanute keeleõpe – kunagi ei ole liiga hilja!
Kuni 1960. aastateni väitsid neuroteadlased, et täiskasvanud inimese aju ei ole suuteline muutuma, kinnitades nii omal moel teada-tuntud ütlust, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Tänapäevased neuroplastika-alased avastused kinnitavad aga vastupidiselt, et aju on vägagi dünaamiline struktuur, olles võimeline vastavalt tingimustele kohanema ja muutuma. See aga tähendab, et õppida ei ole kunagi liiga hilja. Tõsi, vanemas eas võib see olla tunduvalt raskem kui noorena, kuna aju plastilisus aastate jooksul väheneb.
Samas on terve rida tegureid, mis räägivad just selle kasuks, et ka täiskasvanuna uut keelt õppima hakata või juba olemasolevat oskust täiendada..
Näiteks on täiskasvanud inimeste sõnavara oluliselt laiem kui noortel, mis tähendab, et suure tõenäosusega omandavad nad ka õpitavas keeles kergema vaevaga laia sõnavara.
Samuti saavad täiskasvanud inimesed uue keele sõnavara omandamisel tugineda oma olemasolevatele teadmistele ja elukogemusele, mis noortel õppijatel puudub. See on olulisem, kui esmapilgul paistab, kuna aitab õppijatel teha tarku valikuid nii sõnavara, õppimistempo ja –meetodite, kui ka näiteks enda jaoks sobivaima õpetaja valiku osas.
Ehkki täiskasvanuna võib keele õppimine olla aeglasem, on teaduslikult tõestatud, et uue keele omandamine aitab aeglustada aju kognitiivsete funktsioonide langust. Mida vanemaks me saame, seda aeglasemaks muutuvad meie mentaalsed funktsioonid, nagu näiteks tähelepanuvõime ja mälu. Et neid protsesse aeglustada ja aju „noorena“ hoida, soovitatakse justnimelt uue keele õppimine ette võtta.
Tõsasi, et keele õppimine vanemas eas rohkem vaeva nõuab, ongi see, mis aju eriti hästi treenib. Umbes nagu jalutamine, mis on küll tore ja tervislik, kuid treeningu mõttes pole see pooltki nii kasulik kui jooksmine.
Sõltumata sellest, kui keeruline uue keele õppimine ka ei oleks, tuleks seda teha naudinguga ja võtta seda nagu näiteks pusle kokkupanemist. Täiskasvanuna võiks keelt õppida juba pelgalt selleks, et oma aju tegevuses hoida. Ja kui omandatud keeleoskustase võimaldab ennast teises keeles väljendada, annad sa oma ajule võimaluse kasutada täiesti uusi ajuosi.
Kakskeelsed lapsed kasutavad mõlemas keeles kõnelemisel ühte ajupiirkonda, samal ajal kui täiskasvanuna uue keele omandanud inimesed kasutavad uue keele kõnelemisel teisi aju piirkondi võrreldes emakeele kõnelemisega. See omakorda tõestab, et uue keele omandamine täiskasvanueas on heaks võimaluseks, kuidas treenida aju ja säilitada oma vitaalsus.
Kasutatud on materjale sellest artiklist.
